Olen tõsiselt pettunud selles kohas.

Taoliste hindade (kõrgemad kui mõnes Kesk-Euroopa suurlinna kesklinna hotellis) ootaks siiski midagi muud kui pruun kulunud majake, kesine hommikusöök ning kohutavalt niru ning kõle “veemaailm”.

Mind hämmastas, et selles hotellis olid kõik ühisruumid on jääkülmad. Ma pole elusees käinud nii kõlekülmas basseini-saunakompleksis kui see. Ühest korrast piisas, et mitte sinna lastega enam minna – vaesekesed lausa nutsid külmast. Lisaks mõrvarlik ning ülilibe trepp, mille kaudu tuli basseinide juurde laskuda. Appike, no miks te ometi teete spaasse trepi materjalist, mis märjaks saades muutub lausa metsikult libedaks!

Mind häiris, et valgustus basseinide juures taoline, mis ei näidanud külastajale, et jah, siin on puhas ja ilus, vaid pigem, et “las hämarus varjab mustust”. Ma ei tea muidugi, kas seal just must oli, aga väga kummaliselt pime ja hämar küll. Võibolla on nad säästurezhiimil. Lastebasseini vesi haises.

“Veeilma” riietusruumi süsteem on enam kui kummaline. Mehed-naised segamini nii pisikeses ruumis, kus ei ole võimalik liikudagi ilma võõraste paljaste inimestega põrkumata. Riietumiseks olid mõeldud mingid kabiinid, mis olid pimedad! Kes mäletab veneaegseid telefoniputkasid, siis taolises putkas oleks olnud riietumiseks rohkem ruumi, kui nendes kabiinides.

“Veeilma” dushiruumis oli vaid kaks dushi. Ehk et kui ma seal oma lastega pesin, siis iga järgmine inimene moodustas juba järjekorra. Kusjuures ruumi dushiruumis oli samuti nii vähe, et kui seal oli juba neli inimest, siis oli võimatu liikuda ilma võõraste paljaste kehadega kokku puutumata või häirivasse lähedusse sattumata.

Niivõrd räpast ja segamini laste mängutuba, mida, muide, meie sealoldud aja jooksul keegi korda ei seadnud, pole ka kuskil varem näinud. Koristan iga päev kodus laste tekitatud segadusi ja tean, et mänguasjade riiulile asetamine ning mängumattide ritta seadmine ei võta aega kauem kui paar minutit. Tulemus aga on korralik ja näitab, et väikestest külastajatest ka hoolitakse. Mitte ei eeldata, et nad mängivad räpases kolikambris.

Hotellitoas käisin lapiga kõik pinnad üle, sest tolmu polnud sealt keegi jumal-teab-kui-kaua pühkinud. Tolmulapp jäi väga mustaks.

Selliste hindade eest eeldaks, et voodid ei logise tappidest ega kruvidest nagu oleksid neil käes viimased päevad.

Eeldaks ka, et restorani toolidel katted ei narmendaks ning peale istudes toolil käsitoed ei eemalduks.

Hommikusöögiks võis süüa ei-tea-mitu päeva taldrikul kuivand kurke, cm paksuseid viile juustulaadsest ollusest  ja täiesti kuivanud tohletanud puuvilju.

Paketiga kaasas olnud ürdivann ja massaaž taandus sujuvalt ära lihtsalt kaheks massaažiks.

Massöör vestles protseduuri ajal kahel korral telefoniga, kusjuures viimane kõne oli midagi, et “jajah, ma kohe lõpetan, oota veel 3 minutit teen siin”.

Hotelli ees valitses totaalne parkimisporno. Arusaamatu on see, et ettevõtja ehitab omale suure hotelli, aga kuhu peaksid külastajad parkima oma autod (nii röögatu kallisse hotelli saabuvad inimesed ometi autodega, mitte jala, eks), sellele nagu polegi mõeldud. Ruum lihtsalt puudub.

Kiita saan Bernhardit küll jah selle eest, et toas valitses mittehotellilik kliima ehk et õhk oli värske ning mittekonditsioneeritud-kuivatatud. Ja magada oli seetõttu hea.

Kuid ikkagi – seda on siiski liiga vähe, et oma teenuste eest taolist hinda küsida. Eks ma süüdistan ennast ka, et sinna üldse läksime ja ma ei teinud korralikku eeltööd. Internetist piltide vaatamisest on siiski vähe, peab küsima inimeste vahetuid kogemusi. Järgmine kord olen targem ja ei eelda, et krõbe hind = tasemel teenus. Mul on tõsiselt kahju, et ma enne broneerigu tegemist ei lugenud seda foorumit.

Nädal aega hiljem:

Unustasime toa vannituppa nagisse koti, kus sees olid muuhulgas ka laste vaid paar korda kasutatud ujumiskätised. Poole tee peal tuli meelde, ei hakanud enam tagasi keerama. “Kirjutan neile, küll saadavad mulle need järgi,” mõtlesin. Kirjutasingi, palusin need postiga saata. Mu e-kirjale ei suvatsetud isegi vastata, rääkimata millegi saatmisest.

Mu kirjale vastati alles pärast 10 päeva hiljem saadetud teistkordsed järelepärimist. Loomulikult oli vastus, et “me pole midagi leidnud”.

Lõppsõna

Olen käinud nii mõneski spaas, kuid see asutus küll spaa nime ei vääri. Ta on valgusaastate kaugusel spaa tasemeni jõudmisest. Asi vääriks äärmisel juhul odava hosteli nimetust.